Dålutja rájes lidjin dávk sámegiella ja dárogiella avtaárvvusasj giela, ja sáme ja dáttja lidjin avtaárvvusasj álmmuga. Guhkás 1800-lågo ájge sisi máhtij sámegiella aneduvvat sáme guovlon skåvlåj åhpadusán sæmmi láhkáj degu dárogiella (jali dánskagiella) aneduváj dáttja dáfojn. Dát dille rievdaj maŋenagi gå udnásj ájgev lahkanahttjájma. Sámegielan sjattaj unnep ja unnep árvvo.
1800-lågo gasskamutto rájes tjadádahttjáj Vuona stáhtta dakkár politihkav man ulmme lij sámegielav gádodit, ja oajválattja gæhttjagåhtin sámijt unnepárvvusasj álmmugin. Dan vuodon lidjin dallusj ájge teorija jut muhtem ulmusjtjerda lidjin ietjá tjerdaj vuollásattja. Tjærddateorijaj milta gullujin dáttja buorep tjærddaj gå sáme. Dat aneduváj diehtagin. Politihkkaj dat merkahij sáme hæhttujin dádtjan sjaddat.
Skåvllå lij ájnas ræjddo gå galggin sámijt dádtjan rievddadit dan ájge. Åhpadus galgaj dárogiellaj liehket, sámegielan ij lim makkirak árvvo skåvllåvuogádagán. Sæmmi båttå sámegiella dagáduváj vuojnnamahttásin sebrudagán. Buojkulvissan jårggålin oajvvalattja sáme bájkkenamájt dárogiellaj, ja dålusj sáme namá gáhtun kártajs ja divna ietjá almulasj anos. Dárogielnamá daj sadjáj biejaduvvin.
Sáme ietja dáv politihkav vuosstálasstin. Dat dáhpáduváj sihke bájkálattjat ja rijkapolitihkalattjat. Jagen 1906 válljiduváj Isak Saba Stuorradiggáj Lulle-Finnmárkos. Sån válljiduváj båndor- ja guollárlistas manna aj lij sámepolitihkalasj prográmma mij dárojduhttemav vuosstálastij. Saba, gen iednegiella lij sámegiella, lij guokta ájggudagá Stuorradikken.
Sáme dán ájge organisasjåvnåjt aj vuododin vaj gullujin ássjijn ma sidjij lidjin ájnnasa. Duodden Isak Sabaj libá Elsa Laula Renberg ja Daniel Mortenson dálla oahppásamos namá daj gaskan gudi vájmmelit oajválattjaj politihkav vuosteldin ja gudi avtabuohta lidjin åvdemusán sáme organisierimin. Guhkebut ájge vuolláj sijá vuojnno vuojtij.
Ådå giellapolitihkka
1970 ja 1980-lågojn ihtin vas dakkár ájádusá degu Saban, Laula Renbergan ja Mortensonin lidjin. Sáme aj sæbrragåhtin rijkajgasskasasj arienájda gånnå værálda ietjá álggoálmmugij siegen barggagåhtin. Dát stuora politihkalasj rahtjam vattij konkrehta båhtusijt sulle 1990 rájes. Dalloj sjattaj sámegiella almulasj giellan Vuonan. Moatten ådå sebrudaksuorgen ålliduváj riektá bessat sámegielav adnet, bájkkenammaláhka rievddaduváj navti vaj sáme namá vas vuojnnugåhtin jnv.
Maŋŋela 1990 la ållu dáhpáduvvam mij la boahtám buorren sámegiellaj. Valla dárojduhttemájgge lij guhkke, ja edna sámegiella biejsteduváj dán båttå. Guhkev sjaddá vihpat åvddål dat dille la vat duollidum. Buojkulvissan lidjin moadda familja gudi målssun sijdagielav sámegielas dárogiellaj dan ájge, ja danen li dálla moadda sáme gudi e sámegielav buvte. Moaddása sijás sihti dálla gielav ruopptot válldet.
Sámij gájbbádusáj milta li oajválattja ásadam sierra geográfalasj háldadimguovlov sámegiellaj. Háldadimguovllo galggá dahkat álkkebun gielav nannit ja åvdedit boahtteájggáj. Dát årnik galggá sihkarasstet åhpadusáv skåvlåjn, giela almulasj anov ja gielav tjalmostit. Dálla gulluji suohkana Unjárgga, Dædno, Kárásjjåhkå, Porsáŋŋgo, Guovddagæjnno, Gájvuodna, Loabak, Divtasvuodna, Aarporte, Raarvihke, Snåase ja Plassje sámegiela háldadimguovlluj. Vihtta vuostasj nammaduvvam suohkana li Finnmárko fylkan, ja de li guokta suohkana Råmså fylkan, guokta suohkana Nordlánda fylkan, ja gålmmå maŋemusá Trøndelága fylkan.